Sonic the Hedgehog

Mozilla Firefox on üks populaarsemaid avatud lähtekoodiga veebibrausereid, mida arendab Mozilla Foundation. Aga kuidas see tegelikult toimib? Vaatame, milline arendus- ja ärimudel Firefoxi kannab.

Firefoxi arendus põhineb iteratiivsel ja inkrementaalsel mudelil, kus uued versioon

id ilmuvad regulaarselt iga paari nädala tagant. Arendust juhib nii Mozilla ametlik meeskond kui ka kogukond, mis tähendab, et igaüks saab panustada, koodi muuta ja testida uusi funktsioone. Veaparanduste ja arenduse juhtimiseks kasutatakse platvorme nagu GitHub ja Bugzilla. Kiire arendustsükkel tagab turvalisuse ja pidevad uuendused. Selle arendusmudeli plussiks on kiire kohanemine tehnoloogiliste muutustega ning see, et kogukonna aktiivne panus aitab vigade leidmisele ja parandamisele kaasa. Samuti võimaldab avatud lähtekood kõigil kontrollida, mida tarkvara teeb. Samas on ka puudusi. Kuna Mozilla on mittetulunduslik organisatsioon, sõltub areng suuresti rahastusest. Lisaks tähendab konkurents Google Chrome'iga, et Firefox peab pidevalt pakkuma uuendusi, et kasutajaid hoida.

Kuigi Firefox on tasuta, vajab Mozilla siiski rahastust, et arendust jätkata. Nende ärimudel põhineb suuresti partnerluslepingutel ja annetustel. Suurim tuluallikas on otsingupartnerlused, kus Google maksab Mozilla Foundationile selle eest, et Firefox kasutaks vaikimisi nende otsingumootorit. Lisaks on Mozilla arendanud tasulisi teenuseid nagu Firefox Premium ja VPN, mis pakuvad lisaturvalisust ja funktsionaalsust. Samuti kogutakse annetusi otse kasutajatelt ja toetajatelt, kes tahavad vaba internetti edendada. See mudel toob kaasa eeliseid, kuna kasutajad saavad brauserit tasuta kasutada ning Mozilla ei näita invasiivseid reklaame ega kogu ulatuslikke kasutajaandmeid. Samas on ka probleeme, näiteks suur sõltuvus Google'ist, mis tähendab, et kui see partnerlus peaks lõppema, satuks Mozilla majanduslikult raskesse olukorda. Lisaks pole tasulised teenused veel laialdaselt kasutusele võetud, mistõttu peamine tuluallikas on endiselt otsingupartnerlus.

Firefoxi mudel näitab, et vaba tarkvara saab eksisteerida ka ilma otsese tarkvara müümiseta, kuid see nõuab tugevat rahastusmehhanismi. Mozilla jätkab võitlust privaatsuse ja vaba interneti eest, kuid sõltuvus Google'i rahastusest on risk. Kui Mozilla suudab edukalt laiendada tasuliste teenuste valikut ja leida uusi rahastusallikaid, võib see mudel pikas perspektiivis püsima jääda.

https://firefox-source-docs.mozilla.org/contributing/index.html

https://www.investopedia.com/articles/investing/041315/how-mozilla-firefox-and-google-chrome-make-money.asp

 https://www.mozilla.org/en-US/privacy/faq/#:~:text=The%20majority%20of%20Mozilla%20Corporation's,in%20our%20annual%20financial%20report.