Minority Report
Eben Mogleni 1999. aasta artikkel "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" maalis pildi maailmast, kus vaba tarkvara võidab ning autoriõigus kaotab oma tähtsuse. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem, saame hinnata, kui palju tema ennustustest tegelikult paika pidas.
Mis osutus tõeks?
Vaba tarkvara on tõesti võimas. Linux, Apache, Blender – need on vaid mõned näited avatud lähtekoodiga projektidest, mis on end tõestanud. Kogukondlik arendusmudel toimib, tarkvara on kvaliteetne ja seda arendatakse pidevalt edasi. Lisaks on muutunud see, kuidas me tarkvara tarbime. Klassikaline "osta ja kasuta" on kadunud, nüüd on tarkvara pigem teenus, mitte toode.
Aga mis jäi täitumata?
Autoriõigus pole mitte ainult säilinud, vaid muutunud veelgi rangemaks. Tarkvara on lukustatud DRM-iga, patentidega ja teenuspõhise ärimudeliga. Ja kuigi paljud usuvad, et nad saavad tarkvara tasuta, pole see sugugi tõsi. Rek
laamid, andmekogumine, tellimustasud – sa maksad ikka, lihtsalt teisel moel. Samuti ei toonud mobiilirakenduste buum kaasa vaba tarkvara võidukäiku. Vastupidi, enamik äppe on kas täis reklaame või sunnivad tellima premium-versiooni, et midagi kasulikku teha.
Kas tarkvara kvaliteet on paranenud? Pigem mitte. Paljud programmid on üles ehitatud moneteerimise ümber, reklaamid ja analüütika aeglustavad süsteeme ning üha rohkem rakendusi nõuab pidevat internetiühendust.
Seega, kuigi Moglenil oli õigus selles, et vaba tarkvara levib, ei muutnud see maailma nii, nagu ta lootis. Suured firmad ei kadunud kuhugi, nad kohanesid – ja nüüd on kasutajad rohkem sõltuvad kui kunagi varem. Me ei maksa enam ainult rahaga, vaid ka oma andmetega, ajaga ja pideva tellimustevooga. Tarkvara ei kuulu enam kasutajatele, vaid teenusepakkujatele. Nii et autoriõigus ei surnud, ta lihtsalt vahetas vormi.
Комментариев нет:
Отправить комментарий