Johnny Mnemonic

Kas Eesti liigub jälgimiskapitalismi poole?

Üks kuulsamaid internetimeeme Eestis on härra Ansipi soovitus noortele ACTA vastu protestijatele panna pähe fooliummüts. See juhtus 2012. aastal ja on siiani sümboliks võitlusele internetivabaduse ja “suure venna” jälgimise vastu. Ei hakka siin ACTA detaile lahti võtma – seda ei võetud lõpuks vastu. Kuid see oli minu mäletamist mööda üks suuremaid avalikke debatte internetivabaduse ja jälgimise teemal.Eestis on olnud ka teisi olulisi juhtumeid, kus kas muutis riik andmekasutuse poliitikat või tõusis see teema suure tähelepanu alla.

Üks huvitav näide on kõnede metaandmete kogumine. Endiselt käib vaidlus selle üle, mida täpselt peavad operaatorid salvestama. Ühelt poolt on Euroopa Kohus selgelt öelnud, et
kõikide andmete massiline kogumine on ebaseaduslik ja see on vastuolus EL-i seadustega.Teiselt poolt arvavad justiits- ja siseministeerium, et mingisugune andmete säilitamine on vajalik julgeoleku tagamiseks.

Reaalsuses enamik Eesti elanikke ei tea, milliseid andmeid nende kohta kogutakse ja kuidas neid kasutatakse. Seni ei ole see toonud kaasa mingeid suuri skandaale, kuid probleemi täielikult unustada ei tohiks. Kui andmete kasutamise läbipaistvus ei parane, võib see tulevikus põhjustada suuri konflikte riigi ja kodanike vahel.

Teine huvitav teema on GDPR (Euroopa andmekaitsemäärus). Selle eesmärk on määratleda, kuidas andmeid hoitakse ja kasutatakse, ning kehtestada trahvid valesti käitlemise eest.Kuid reaalsus on see, et enamik veebilehti lihtsalt paneb ette teatise „Nõustun küpsistega“, millele enamik inimesi lihtsalt vajutab „OK“, ilma et nad tegelikult loeksid või mõtleksid, mida see tähendab.Veelgi enam, paljud väiksemad ettevõtted ei kontrolli üldse, kuidas nad andmeid töötlevad – kas neid kustutatakse, millal need anonüümseks muudetakse või kes nendele ligi pääseb. Ka järelevalve on väga nõrk, nii et reeglid on küll olemas, aga nende tegelik mõju on küsitav.

Mis saab edasi?

Valge stsenaarium: andmed ei ole probleem

Kasutajate teadmised ei suurene, kuid see pole probleem, sest suured andmelekked ei juhtu nii tihti.

Andmed muutuvad vähem väärtuslikuks, sest häkkerid keskenduvad suurematele sihtmärkidele.

Jätkub deklareeriv poliitika, kus seadused on paigas, kuid reaalne kontroll on leebe.

Must stsenaarium: tõsine andmekriis

Andmete hooletu käitlemine viib suure andmelekke või küberrünnakuni, mis mõjutab riiklikku julgeolekut või e-teenuseid. Võimalik, et mingil hetkel keegi ärkab ja midagi muutub – kas rangem seadusandlus või parem andmekaitsealane haridus.

Kuid kuna see on must stsenaarium, võib ka juhtuda, et midagi ei muutu ja pidevad andmelekked muutuvad tavalisteks nähtusteks.

https://www.delfi.ee/artikkel/63902195/fotod-fooliummutsist-on-saanud-toeline-hitt

https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS