A Christmas Carol

Kolm litsentsi: raha, vabadus või tasakaal?

Tarkvaralitsentsi valik sõltub kahest olulisest tegurist: kasumi tähtsusest ja ideoloogilisest suunast (indiviidualism vs altruism). 

Ärivaraline litsents (EULA) – kontroll ja kasum ennekõike

GNU GPL (tugev copyleft) – vaba tarkvara ja koostöö esikohal

BSD (ilma copyleftita) – paindlik keskteel olev variant

EULA – maksimaalne kontroll ja kasum

Kui eesmärk on tulu teenimine ja konkurentsieelis, siis on suletud lähtekoodiga litsents parim valik. Kasutajad ei saa koodi muuta ega jagada, mis tagab ettevõttele suurema kontrolli. Näited: Microsoft Windows, Adobe tarkvara.

Plussid: maksimaalne kasum, tugev turukaitse.

Miinused: piiratud koostöö, aeglasem innovatsioon.

Sobib, kui soovid müüa tarkvara ja hoida kõik õigused endale.

GNU GPL – tarkvara peab jääma vabaks

GPL litsents nõuab, et kõik selle põhjal tehtud tarkvara jääks avalikuks. See toetab koostööd ja kiiret arengut, kuid teeb kasumi teenimise keeruliseks. Näited: Linux, LibreOffice.

Plussid: kogukonna panus, avatud lähtekood.

Miinused: ärikasutus keerulisem, kohustus jagada oma muudatusi.

Sobib, kui usud, et tarkvara peaks olema kõigile vabalt kättesaadav.

BSD – paindlik variant

BSD annab vabaduse kasutada tarkvara nii äriliselt kui ka avatud lähtekoodiga. Seda võivad kasutada ka suured firmad, kes ei pea oma muudatusi jagama. Näited: macOS kasutab BSD-d.

Plussid: paindlikkus, saab kasutada nii äris kui ka vabalt.

Miinused: ettevõtted võivad tarkvara sulgeda.

Sobib, kui soovid jagada koodi, kuid mitte piirata ärikasutust.

https://ms.codes/blogs/software-licensing/which-of-the-following-are-common-software-licenses