The Terminator

Kas tehnoloogia saab olla a priori eetiline või ebaeetiline?

Kui aus olla, siis ma ei usu, et ükski tehnoloogia oleks oma olemuselt juba a priori hea või halb. Enamik tehnoloogiaid on neutraalsed — nende eetiline tähendus sõltub sellest, kuidas ja milleks neid kasutatakse. Aga siiski tuleb tunnistada: mõned tehnoloogiad toovad kaasa tugeva nihke ühele poole.

Näiteks pahavara ja arvutiviirused. Enamasti kasutatakse neid negatiivsetel eesmärkidel – varastatakse andmeid, nõutakse lunaraha või häiritakse kriitilisi süsteeme. Ja ometi võib samasugust tehnoloogiat kasutada ka riikliku küberkaitse või sõjaliste operatsioonide raames, kus praegune rahvusvaheline konsensus kipub seda pigem õigustama (nagu näiteks juhtum tuumatsentrifuugide ründamisega
spetsiaalsete viiruste abil).

Teine näide – jälgimistehnoloogiad. Kaamerad, andurivõrgud, tarkvarajälgimine – need võivad aidata võidelda kuritegevusega ja tagada turvalisuse. Aga samal ajal, kui need tehnoloogiad satuvad valedesse kätesse, võivad need saada repressioonide ja kuritarvituste tööriistaks.

Sarnaselt on ka “heades” tehnoloogiates oma varjundid. Näiteks abivahendid inimestele või ülemaailmne
kiire internetiühendus Starlinki kaudu — esmapilgul ainult positiivne. Aga samas, globaalne sidevõrk võib olla kasutatav ka väga destruktiivsetel eesmärkidel, kui seda kasutavad pahatahtlikud organisatsioonid.

Mina usun, et tehnoloogiad ise ei kanna moraalset tähendust. Aga mõnede tehnoloogiate puhul on nende iseloom, kasutamise viisid ja võimalikud mõjud niivõrd tugevalt kaldu kas positiivsele või negatiivsele poolele, et seda kalduvust ei saa eirata. Seetõttu on iga uue tehnoloogia loomisel ja rakendamisel meie vastutus — mitte lihtsalt hinnata, mida ta võib teha, vaid ka mõelda, mis on tema tõenäoline mõju.

https://en.wikipedia.org/wiki/Stuxnet

https://www.washingtonpost.com/world/2024/10/12/starlink-russia-ukraine-elon-musk/

https://en.belsat.eu/85836830/lukashenkas-digital-eyes

 

The Curious Case of Benjamin Button

Spämmi ja õngitsuse riskid: noorimate ja vanimate kaitsmine

Me kõik oleme kunagi olnud lapsed, kes vaatasid suurte inimeste maailma imetluse ja usaldusega. Ja kui elu hästi läheb, jõuame kõik ühel päeval ikka, kus maailm meie ümber tundub jälle veidi müstiline ja raskesti mõistetav. Seetõttu lasub meil vastutus mõelda nendele, kes täna internetis on kõige haavatavamad — kõige noorematele ja kõige vanematele.

Lapsed
Paljud lapsed õpivad internetis liikuma enne, kui nad õieti lugema hakkavad. Nad võivad olla kiired klõpsijad, aga neil puudub loomulik kahtlustunne, mis aitaks ära tunda pettuseid või kahtlaseid pakkumisi. Näiteks võib laps klõpsata reklaamile "tasuta Robuxi" saamiseks ja ilma aru saamata anda ära vanema
Google'i või Facebooki konto parooli.

Eakad
Teises äärmuses on vanemad inimesed, kelle jaoks internet tuli ellu palju hiljem. Paljud neist kasutavad tehnoloogiat tänu lastele või sõpradele, aga detailset arusaama küberohtudest sageli pole. Näiteks võib vanem inimene saada "pakiteavituse" sõnumi, kus palutakse kiiresti tasuda väikene "tollimaks" ja sisestada oma pangakaardi andmed — mõistmata, et tegemist on kelmusega.

Kuidas Mitnicki valem aitab?

• Tehnoloogia: Mõlema rühma puhul on oluline, et seadmed oleksid algusest peale turvaliselt seadistatud — korralik spämmifilter, nuhkvaratõrje ja blokeeritud ligipääs tundmatutele allikatele peaks olema vaikimisi olemas.

• Koolitus: Laste puhul algab see lihtsate reeglitega nagu "ära vajuta, kui ei tea, mis see on" või "kõiki sõnumeid ei tohi uskuda". Eakate puhul töötab hästi rahulik ja konkreetne juhendamine: näiteks, et pank ei küsi kunagi paroole e-posti teel.

• Reeglid: Peredes ja hooldekodudes võiks kehtida selged kokkulepped ja protseduurid — näiteks, kuidas kontrollitakse kahtlasi kirju ja sõnumeid, ning kelle poole pöörduda, kui midagi tundub kahtlane.

Kokkuvõttes
Andmeturve pole ainult IT-spetsialistide mure. See puudutab meid kõiki — ja eriti neid, kes ei oska end ise kaitsta. Kui suudame keerulised ohud seletada lihtsalt ja luua kindlad tugistruktuurid, saame aidata nii kõige nooremaid kui ka kõige vanemaid internetikasutajaid turvaliselt digimaailmas liikuda.

https://www.ria.ee/kuberturvalisuse-aastaraamat-2025

https://www.seb.ee/foorum/pressiuudised/pettused-baltimaades-keskmine-ohver-kaotab-3000-eurot

Gattaca

 Kord kohtusin inimesega, kes oli pime. Tema kirjeldas oma elu nii: kõige olulisem pole uued tehnoloogiad ega suured muudatused, vaid see, et ta teab kindlalt, kuidas kodust poodi ja tagasi jõuda. Iga väike muutus tema tavapärases teekonnas võib tema jaoks tähendada mitte lihtsalt ebamugavust, vaid täielikku takistust.

Kõige rohkem hirmutasid teda kaks olukorda: kui keegi pargib ootamatult kõnniteele auto või kui tänaval algavad teetööd ilma korraliku märgistuse ja teavitamiseta. Meile tundub see ehk väike asi, mida saab kiirelt ümber astuda, aga temale oli see sein, mida ei saa ületada.Sellest rääkides mõistsin, kui tähtis on iga uuendus — mitte ainult suured süsteemiuuendused või uued rakendused IT maailmas, vaid ka väiksemad muudatused tänavapildis. Kui arendame tarkvara, veebilehti või isegi muudame andmebaasi kasutajaliidest, peaksime alati arvestama, kuidas see mõjutab ka neid, kes ei näe, ei kuule või ei saa kiiresti reageerida. Väike muudatus, mis meie jaoks on "lihtsalt uus versioon", võib teisele tähendada seda, et ta ei saa enam üldse süsteemi kasutada.

Sellest rääkides on hea meeles pidada, et iga muudatus — olgu see IT-s või füüsilises keskkonnas — mõjutab väga erinevaid kasutajaid. Väike muudatus, mis enamusele tundub parendusena, võib mõnele inimesele tähendada olulist takistust. Seetõttu on oluline arvestada erinevate vajadustega ja pakkuda stabiilseid, pikaajalise toega (LTS) lahendusi, millele saab kindlalt toetuda. Hästi läbimõeldud uuendused aitavad luua tehnoloogia, mis on kättesaadav võimalikult paljudele. Heaks inspiratsiooniks võib siin olla Stephen Hawking — inimene, kes vaatamata oma seisundile suutis jätta maailma tohutu jälje. Tema raamat A Briefer History of Time on suurepärane näide, kuidas keerulisi teemasid saab teha kättesaadavaks väga laiale lugejaskonnale.

https://www.tomtom.com/newsroom/explainers-and-insights/tactile-mapping-helping-the-blind-find-their-way/